mina, minu ja meie

esmaspäev, 2. oktoober 2017

KODU / PRISMA & SÕBRALT SÕBRALE

Kadedus on kole asi, aga mida ma teha saan, kui inimestele lihtsalt NIISAMA (vist) kingitakse suur kinkekott Iittala tooteid. Terve reedese päeva kõndisin törssis olekuga ringi, sest miks keegi mulle ei võiks kinkida (nali!). Ja siis jõudis kätte laupäev, kui pidin emaga minema Narva. Ja teate mis? Ma leidsin Sõbralt Sõbrale kaltsukast Iittala klaasid 0,40 €/tk!!! Seda ma nimetan saatuseks :D. 



Peale kaltsuka tuuri läksime Prismasse, kus oli võrreldes Tartu omaga hoopis teistsugune kaup. Ostsin kööki laelambi ning veel ühe Taika metallkarbi pisemate asjade hoiustamiseks. Hind oli kõigest 8 euri. 


Olen varasemaltki saanud Narvast veidi põnevamat ja "odavamat" kaupa, sest sealsete inimeste eelistused on teistsugused ning kõige parem ja ilusam kaup jääb alles :). 

teisipäev, 12. september 2017

KODU / IITTALA TAIKA 10 YEARS

Olen ka varasemalt rääkinud oma suurest lummusest Iittala nõude vastu, mille disain on armsalt põhjamaine ja südamelähedane. Kuna nende tooted on keskmisest veidi kallimad, siis üritan (tihti see ei õnnestu) iga ostu põhjalikult läbi mõelda ja osta vastavalt vajadusele (enamjaolt vajadust pole!). Mõni aeg tagasi andis Iittala Taika sarja 10. juubeli puhul välja limited edition kruusi. Vaatamata sellele, et kodus on kruuse piisavalt, otsustasin oma kruuside kogu täiendada. 


Õnneks samal päeval, kui Kaubamaja külastasin, oli Taika sari -20% soodustusega. Seega tulid minuga koju kaks suurt (26 cm) dotted grey taldrikut ja limiteeritud koguses Taika kruus, kus öökull on suure juubeli puhul lendu tõusnud. Ma pean nüüd ennast paar kuud Kaubamajast eemale hoidma, et köögikappe üle ei koormaks. 


Kuna ma olen suutnud haigeks jääda ja peaaegu pikali maas, siis vähemalt tõstavad tuju kolm kruusi, millest veidigi mõnusam teed ja Coldrexi juua. 



Ilusat sügist!

kolmapäev, 23. august 2017

KODU / IKEA

Mõni aasta tagasi, kui ma teadvustasin enda jaoks kodusisustuse, avastasin ka IKEA. Mitte, et ma poleks, sellest varem teadnud/kuulnud, küll aga polnud mõelnud endale midagi sealt soetada. IKEA tundus mulle tollal, kui maagiline pood, mis igal pool maailmas olemas, aga Eestist piisavalt kaugel ja kättesaamatus kauguses. 

Esimest korda külastasin ikeat Taanis ja lause "sa ei lahku kunagi Ikeast tühjade kätega" vastas tõele. Kohe haaras käsi köögis vajaminevatele ja mitte niiväga vajaminevate tarvikutele järele ning mõtlesin enda jaoks välja põhjuseid, miks mul on seda ja teist vaja. Kuna tollal piiras ostukorvi väike lennupagas, siis teine külastus autoga käies, oli võitlus iseendaga, et igasugust cräppi ostukotti ei satuks. 

Vaatamata sellele, et tegemist on samasuguse "kiirmoeketiga" nagu H&M, meeldib mulle nende väljapanekuid vaadata ja ideid koguda. Hetkel on meil kodus käsil suuretoa värskendamine ja silma on jäänud HEMNES sari. Poola Ikeat külastasasime oma reisi viimasel päeval, siis paratamatult olid autos kõik kohad täidetud ning me isegi ei mõelnud mööbli ostmise peale. Küll sain kindlustunde, et mööbel ei logise rohkem ega vähem Asko ja Sotka omadest. Vahe on kõigest paarisaja euroga Ikea kasuks. 

Ma tõesti tahan vabandada piltide halva kvaliteedi ja imeliku kompositsiooni pärast, aga praegu veedame puhkuse teise osa maal, mistõttu ma ei leidnud mitte ühestki kohast heledat tausta ja kärsitu nagu ma olen, tahaks kohe postituse ära teha. Samuti ei tahtnud ma asju pakenditest lahti võtta, sest need peavad veel transpordi autos vastu pidama. Siirad vabandused, kuid pildid on tehtud telefoniga ja kvaliteet alla igasuguse arvestuse :).



Esialgselt plaanisin minna Ikeasse, et kontrollida HEMNES suuretoa mööbli kvaliteeti - check. Tõesti, kõige parema kvaliteediga ei ole, aga tudengitele täitsa sobilik! Nüüd jään ootama uut trippi Leedu Ikeasse (kus on hinnad võrreldes Poolaga kallimad, kuid Soomega odavamad). Samuti olid mu listis mõned asjad veel, mis leidsid tee väga kiiresti ostukotti. Näitangi teile, mis ma sealt ära tõin. 


Küüslaugu press KONCIS sattus hoopiski Magnuse ostukotti (hind 3,50 €), hädavajalik ju teine. Samuti on mul a-l-a-t-i ostulistis ISTAD suletavad kotid ja käiku on läinud neid igas suuruses. Kuna mu smuutikõrred on ka otsakorral ja ebay papist kõrred on väga (loe: meeletult) ebapraktilised, siis SÖTVATTEN kõrred lendasid korvi kiiremini kui helikiirus (hind 0,93 €). 


LJUSÖGA voodipesukomplekt oli meeldivalt minimalistlik ja helge ning hea hinnaga (hind 21,20 €). Selle juurde ostsin veel DVALA kummiga lina (hind 8,50 €). Käterätikuid läheb alati vaja köögis ning lihtsalt sellepärast, et FINSTILT rätikud jäid esimesena silma, leidsid need tee ostukorvi (hind 3,80 €). 


Sügise saabumise pärast, ostsin igaksjuhuks veel ühe pleedi - SKELÖRT (hind 9,50 €). Õmblemise asjadele TJENA karbi (hind 3,50 €) ning ajakirjadele FJÄLLA hoidajd (hind 4,7 €). Koridorist oli puudu seinakell - PUGG (hind 5,9 €) ja BUMERANG riidepuud (hind 4,70 €). Lillede kastmiseks ja niisama silmailuks SOCKER kastekann (hind 3,50 €). 

Samuti ostsime HAMPEN vaiba, mida näeb tulevikus suuretoa remondi postituses (hind 30,40 €). 

pühapäev, 23. juuli 2017

ARVUSTUS // KUBIJA HOTELL-LOODUSSPA

Miks on Kubija hotell-loodusspaa hea koht puhkamiseks?
 Eemal linnakärast
 Puhas õhk mändide vahel
 Ilus loodus
 Mõnus väike spa
 Pole kaugel Tartust
 Ilusad toad
 Lemmikloomad lubatud

Need on esmased plussid, mis võiksid Kubijale meelitada. Mitte, et  Kubija oleks lemmik koht, aga millegipärast leidsin sinna tee juba kolmandat korda.
Võrust, mitte väga kaugel on üks pisike spa, mis meelitab linnakärast eemale. Koht vääriks minipuhkuse edetabelites esikohta, sest pikemalt olles hakkaks seal igav. Üheks-kaheks ööks väga mõnus. Spa on täpselt sellise suurusega, mida jaksab ka peale reedest tööpäeva üle elada – basseinid, saunad, mullivannid – üks parem, kui teine. Täpselt selleks hetkeks, kui kõik on läbi käidud, raugeb ka jõud. Mõnus ja väike!
Samuti tasub mainimist sealne interjöör – fuajee ja restoran on veidi iganenud, kuid toad on täitsa teine tera! Stiilsed, sobivad loodusega kokku ning tekitavad mõnusa ja rahuliku olemise. Kui veidi nuriseda, siis miinuspunkte annab vannituba, sest silma riivas rohkem kui paar asja! Seintes praod (plaadid katki), wc potti poldud pestud juba pikemalt (esines roostet ja hallitust) ja ainul ülemine dužž, mille kõrgust pole võimalik reguleerida. See-eest annab tugevalt pluss-punkte voodi ja pehmed voodilinad (te ju teate neid valgeid voodilinu, mis on lausa siidise välimusega).


Iga kord võtab mind sealne loodus ahhetama – männid, järv, oravad, mõnus rada metsavahel jne jne. Eelviimasel korral võtsime kaasa ka koera. Mul jäi ausalt selline mulje, et koeral pole varem sellist positiivset elamust olnud – keset hommikusööki silkas orav ühelt männipuult teisele ja koeral jäigi hommikusöök pooleli, sest loodus kutsus mängima. Edasi jätkus meie „hommikusöök“ metsarajal jälgi ajades. Siiski olid kõige meeldejäädavamad pikad koridorid, sest koer sai joosta ühest otsast teise, vahepeal puhata ja siis otsast peale. Ja jällegi hotell, mis vääriks mainimist, kui soovida puhata koos lemmikuga. Sellel kohal ei paigutaks ma hotelli kuskile esi-ega viimastele kohtadele, sest arenemisruumi on. Paljud hotellid annavad koertele kinkekotikesi – paar maiust, käppade puhastamiseks lapike, toas on kausid jne. Samuti on menüüs koerale paar valikut.

Viimasena võiks rääkida toidust, mida pakutakse „restoranis“. Ma ei taha olla vinguja, aga kohutavalt närvi ajab üksluine menüü. Milleks pakkuda loodus-spas Caesari salatit, mango-kana ja krevetisalatit ananassidega? Kas tõesti jääb kokal loovusest puudu, et pakkuda midagi maalähedast ja kohalikku, eestimaist? Miks pakutakse seda, mida leiab absoluutselt igast teisest söögikohast ja samal ajal tõsta hinnad mõttetult kõrgele? Ma oleks eeldanud midagi kodulähedast ja tervislikku – ubadest, hernestest, kaalikatest ja absoluutselt kõigest, mis leidub põllu peal, saab teha midagi erilist! Inimestele tuleb pakkuda emotsioone, mitte Caesari salatit, mis isegi pole õige retsepti järgi tehtud ja näeb väga labane/odav välja. Mida rohkem on menüüs tervislikku, mitmekülgset ja kohalikku toodangut, seda odavam tuleb toidu omahind ning seda soliidsema koha endast loodus-spa endast jätab.  

Kui võtta arvesse ilus loodus, mõnus tuba ja hea spa, siis soovitan seda kohta kõigile!

kolmapäev, 19. juuli 2017

ARK EKSAMID TARTUS

Kindlasti paljudele minevikus peavalu tekitanud ja ka tulevikus peavalu tekitav teema. Viimast, selleteemalist infot, leidsin foorumitest aastast 2014. Kuna aeg on edasi läinud ja seadused muutuvad pidevalt, siis oleks tore (vähemalt minu arust), kui selle kohta leidub rohkem infot. Vähemalt mina oleks tahtnud teiste kogemusi rohkem lugeda. 

ARK teooriaeksam
Minul jäi autokooli ja ARKi vahele natuke pikk (võiks öelda, et liigagi pikk) aeg. Lugesin liiklusteooria raamatut, seejärel tegin selgeks märgid ja kirjutasin läbi mõned tähtsamad mõisted. Teste lahendasin läbi vähemalt 2-3 korda. Eksamile eelneval päeval lahendasin kõik testid läbi ja raskematele tõmbasin punased ringid ümber. Eksamihommikul kordasin küsimused läbi ning tunne oli "hea". Kohapeale minnes oli meeletu närv, sest ma ei teadnud kuhu minna või mida teha. Kuskilt nurga tagant ilmus mehike, kes kutsus eksamiklassi. Klassi sisenedes tuli kõik asjad ära panna ning oodata kuni eksaminaator arvuti numbri annab, milles testi lahendada. Lahendasin läbi ka proovitesti, et saada aru süsteemist. Kuna need küsimused olid lihtsad, siis kadus ka närvipinge. Eksami testi lahendasin ära 6-minutiga ja olin büroost läinud kiiremini, kui sinna tulin :). 

ARK sõidueksam
Üritasin minna eksamile rahuliku ja meelestatuna, et pean saama tehtud. Ma isegi ei tahtnud läbi mõelda stsenaariumeid, kui midagi peaks juhtuma. ARKi soovitatakse minna 5-10 min varem, kuid ma olin veidi tublim ja olin 15 minutit varem kohal. Eksamineerija tuli ka 10 varem kohale, mistõttu alustasime varem. Mida rohkem istuda ja närveldada, seda suuremaks läheb hirm. Eksam algas auto kontrollimisega - auto tööle (kontrollisin 2 korda üle, et käiku poleks sees), seejärel panin sisse esi-ja ohutuled. Kui kõik tundus minu jaoks korras, vajutas eksamineerija piduripedaali ja veendusin auto taga, et pidurituli tõesti töötab. Seejärel, istusime autosse, reguleerisin istme, rooli kauguse jms paika. NB! samal ajal, kui mina kontrollisin pidurituld, pani eksamineerija sisse udutuled ja kaugtuled. Jällegi koht, kus oli võimalik tähelepanud kontrollida. Seejärel algas autoga tutvumise aeg - proovisin siduri, piduri ja gaasi tunnetust, samuti tegin kohe tõusu. Selle ajaga rahunesin maha ja vasak jalg lõpetas tõmblemise (minul õnne kombel oli seda vähe). ARKi juurest pöörasime paremale Turu tänavale ja sõitsime Lõunakeskuse suunas. Peale Lõunakeskust andis eksamineerija korralduse, et sõidaksin Võru suunas. Külitsest tegin vasakpöörde Ülenurme poole ja sealt suundusime lennujaama, kus oli esimene ülesanne - parkimine. Parkida võis vabalt valitud kohale (parkimiskohad on seal täpselt nagu ARKis) ja kui käsipiduri peale tõmbasin avasime uksed, et kontrollida auto kaugust joontest. Esimene ülesanne sooritatud suundusime tagasi Tartu poole. Ülejäänud eksam kulges Variku linnaosas, 30- ja parema käe reegli mõjupiirkonnas. Kuna igal pool olid 30 ja 50 alad, siis enamus aega läkski aeglasele ja sõidule. Teine ülesanne oli tagurdamine ristmikul üle parema õla ning kolmas kolme käiguga tagasipööre. Peale viimast ülesannet suundusime Ringtee tänava kaudu tagasi ARKi. Tagasiteel oli üks vennike nii väsinud, et viskas ARKi ette magama - saime eksamineerijaga veidi isegi naljatada. Linna ma ei jõudnudki, eksami ajal ühtegi tõusu polnud ning terve eksami vältel läks üle tee üks inimene. Ma olin nii hämmingus, et ei pannud tähelegi, kui eksam läbi oli.
Ma olen siiamaani arvamusel, et mida enesekindlamalt sõita, seda vähem hakatakse piinama ja igat ülesannet on võimalik 2 korda teha. Ka mul oli olukordi, kus kahtlesin, kuid tegutsesin alati esimese mõtte järgi (esimene mõte on alati õige). Kuna ma ühtegi korda autot välja ei suretanud, siis see andis (vist) pluss-punkte. Kes väga-väga kardab käike vahetada, siis väike boonus on armatuurlaual (väikesed nooled näitavad, kus suunas tuleb käiku vahetada). 

Eksamineerija
Muhe ja rõõmus noormees, kes küll sõnakestki ei rääkinud (vaikus tekitas veidi kõheda oleku, sest mõtlesin ainult sellest, kas teen kõike õigesti). Uskuge mind, teil veab täiega, kui saate Jüri Paris'ega sõita. Ta andis aegsasti ette juhiseid ja isegi juhtis tähelepanu märkidele, milliseid tuleb jälgida. 


Kuidas teie olete load tehtud saanud? Kas esimesel või mitmendal korral? 

neljapäev, 13. juuli 2017

10 KINKI KODUARMASTAJALE

Noorena ootasin sünnipäeva nagu väike laps ootab jõuluvana, ainult selle vahega, et sünnipäeva hakkasin ootama natuke liiga vara (umbes nädal aega varem). Mis seal salata, olenemata vanusest, ma ikka ootan seda ja mitte vähe. Ma isegi ei mäleta, mis vanuseni oli mul nii suur ärevus, et ei saanud öösel praktiliselt üldse magada... 

Olen ennast alati pidanud heaks kingituse tegijaks - ei meeldi osta mõttetuid ja tarbetuid kingitusi, mida tulevikus vaja ei lähe. Seevastu on mulle kingitud selliseid asju, et piinlik nendest isegi kirjutada. Millegipärast on mul alati enne sünnipäeva veidi kõhe, just selle ees, et kas inimesed teavad, mis mulle meeldib. Kohati tekib tunne, et kingitakse täiesti esimene ettejuhtuv asjake. 

Nüüd vist ongi õige aeg rääkida kingitustest, mis ei kvalifitseeru kingituste alla. Üks kõige mõttetumaid kingitusi naisele on alkohol. Sain 18. sünnipäevaks LIITRI odavat konjakit. Ja mida ma peaksin sellega peale hakkama?! See on siiamaani avamata kujul kapi põhjas alles ja arvatavasti ei ava seda keegi lähima paarikümne aasta jooksul. Tean inimesi, kellele tõesti meeldib hea ja kvaliteetne vein/õlu/siider (nt käsitöö), kuid ma siiski pole alkoholi kinkimise poolt. See käib pigem küllamineku ja külakosti alla, aga kui tead inimese lemmikuid, siis why not. Samuti on mulle kingitud laste söögitarbeid (barbie'de ja hello kitty'ga) - see võib tunduda hirmnaljakas, eriti, kui oled 15-aastane. Reaalsuses jäävad need kapi nurka, keegi ei kasuta neid ning umbes kahe aasta pärast leiavad need tee taaskasutusse või äärmisel juhul prügikasti. Muidugi on mulle kingitud palju tobedamaid asju, millest ma avalikult kirjutada ei tihka. Lausa hämmastav, milleni üks inimmõistus küündida võib... 

Mida kinkida inimesele, kes ääääääretult armastab kodusisustust ja oma kodu? Tegelikult ei peagi kinkima asju või kodusisustusega seotud kingitusi. Kõige olulisem on emotsioon või see, kuidas kingitus üle antakse. Piisabki näiteks ühest soojast kallistusest või lillekesest, millega kaasneb väga eriline lugu ning kõik kokku tähendab palju rohkem, kui üks materiaalne asi. Tean, et maailm on asjadest üle kuhjunud, kuid siiski ihaldatakse endale midagi, mis ennast ja teisi rõõmustama paneb. Kuna postituse mõte kaldub materiaalste kinkite poole, siis siin on väike list asjadest, mis võivad kõikidele, ent koduarmastajale eriti rõõmu pakkuda: 




1. MENU soola-ja pipraveski (Kaubamajast)
2. Arne Jacobsen'i kausid/kruusid/talbriku (Finnish Design Shop)
3. Nicolas Vahé gurmee tooted (Home Studio)
4. Iittala keraamika ja nõud (Kaubamaja, Prisma ja hästi muud varustatud poed)


5. MENU küünlajalg (Kaubamaja)
6. Villased pleedid (Igal pool)
7. Kähler vaasid (Kaubamaja)
8. Looduslik või kunst lambanahk (Kaubamaja, looduspoed, Hemtex, "teate küll need väikesed poekesed igas suuremas ostukeskuses")


9. Bold Tuesday maailmakaardid (Apollo raamatupood)


10. Raamat(ud) - "Väike hygge-raamat. Kuidas taanlaste kombel hästi elada" ning Anna Lutteri vinged käsitöö raamatud "Ideid maailma päästmiseks" ning "Loo ise. 25 ideed tuppa ja õue" (Apollo raamatupood, Rahva Raamat, Selver)

Minu arust üks igati vinge ja asjalik list. Alati ei pea kinkima ilutooteid, raha või ehteid, sest kodusisustus ja raamatud on praktiliselt eluaegsed (muidugi, kui neid hästi hoida) :). Võin julgelt garanteerida, et eelnimetatud kingid paneksid su sõbrad ja sugulased ahhetama :).

pühapäev, 4. juuni 2017

KODU / IITTALA - KÖÖGI UHKUS

Täna näitan teile midagi nii kaunist, mis paneb kodu lausa särama... 

Kui ma noorem olin, ei mõistnud, miks ema alati nii pingsalt Iittala asju vaatab. Mõtlesin, et kuidas on võimalik midagi nii kaua imetleda ning öelda, et see on disain. Ilus oli küll, aga kas nii ilus, et iga kord Kaubamajja sattudes just sinna riiuli juurde minna. Aeg läks edasi ja ükskord ema ostiski köögi uuenduseks punased Teema taldrikud. Ja kui ta need ükskord laua peale ära oli sättinud, sain aru, et see ongi disain! 


Aeg läks muidugi edasi ja nüüd mul endal oma kodu, kuid midagi oli nagu puudu. Just see, mis oleks köögi uhkus. Ja see oli Iittala. Nii ma neid iludusi peaaegu üks haaval koju soetangi (siiski tudeng ju). Tumesinise Teema kollektsiooni haarasin Prismast, kui kõik nõud olid -25 % soodukaga. Joogiklaasid Kartio ja mereroheline küünlaalus Kastehelmi on Kaubamajast, kui premeerisin ennast eksamite lõpu puhul. 



Lausa uskumatu, kuidas köök lööb särama, kui laud on Iittalaga kaetud.  Kuna unistada pole keelatud, siis tahaks tulevikus mõned hallid ja valged Teema taldikud ja kausid juurde soetada :). Btw, mul varsti sünnipäev, nii sõbrannad, sõpsid ja sugulased, siin on VÄIKE vihje ;)!

Kena kevadet

neljapäev, 1. juuni 2017

KOOL JA STRESS?

Mõtlesin kirjutada täiesti ausalt (ilma ilustamata) sellisel põneval teemal, millest olen tahtnud kirjutada viimased hmmm… paar aastat. Usun, et paljud on sellega kursis ja tuttavad nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt, mistõttu on päris tore enda mõtteid avaldada ja natuke südamelt raskust kergendada.  

Magistrisse tulles teadsin, et see ei saa olema nii kerge kui baka. Mõtteviis "tee nii vähe, kui võimalik ja nii palju, kui vajalik" enam ei toiminud. Isegi, kui see alguses plaanis oli, hakkas südametunnistus piinama. Samuti on meid vähem ning hoiame kuidagi rohkem kokku – fbis on grupp ja jagame materjale ning aitame üksteisel õppida. Seetõttu on iga semester justkui võitlus iseendaga – anda endast maksimaalne ning püstitada aina kõrgemaid eesmärke.

Mis siin salata, kool on vabatahtlik (seda sisendatakse meile juba 10ndast klassist!) ning keegi ei sunni mind magistris olema. Puhtalt vaba tahe ja õhk-õrn motivatsioon. Vaatamata raskustele olen ma nimekirjas ja üritan ka järgmise, mis on ka ühtlasti viimane aasta, vastu pidada. Kui ma juba midagi eesmärgiks võtan, siis tahan selle lõpuni ära teha, läbi higi, vere ja pisarate.

Usun, et paljud tudengid on kokku puutunud stressiga, mis avaldub igaühel erinevalt. Mistõttu räägingi selles postituses ainult endast. Kui mulle õigesti meenub, siis bakas ma väga ei kartnud ja kõik tuli kuidagi iseenesest. Õhtul veidi lugesin ja järgmine päev sai eksam tehtud. Võib-olla saigi kõik alguse baka lõpust ja lõpueksamist. Võtsin täpselt üks kuu enne eksamit õppepuhkust, et kolme aasta tarkus veelkord läbi töötada ja õppida. Mäletan, et oli meeletu hirm ja miljon küsimust “kas saan läbi”, “mis juhtub, kui ei saa läbi”, “kas keegi on varem läbi kukkunud”, “mis saab, kui ma kõige halvema tulemuse saan”, “kas see eksam on üldse mõttekas” jne jne. Igaljuhul meeeeletu hirm. Jõudis kätte eksamipäev, hommikul oli halb olla ja kõhus keeras, kuid kohale jõudes sisendasin endale, et ma olen ju õppinud ja nüüd jääb üle ainult kirjutada. Eksamipaberid laual ja ma lihtsalt kirjutasin. Ma ei jõudnud isegi mõelda, et äkki ma ei oska järgmist küsimust. Nii see eksam tehtud saigi. Tulemust teada saades karjusin omal hääle ära, sest olin niivõrd õnnelik – mina ja eksam tehtud ja kool läbi ja baka kraad käes?!?!. Ja siis jõudis mulle see kõik kohale – meeletu pingelangus ja kohene migreen. Leppisin peavalu ja iiveldusega ning läksin õhtul pidutsema veel mõttega, et suvel leian erialase töö ja ei pea enam kunagi kooliuksest sisse astuma. Eksisin ja eksisin rängalt, sügisel istusin nagu viieline koolipingis.

Sügissemester oli kuidagi aeglase tempoga ja kõik tundus põnev ning uus. Mõned kuud ma nautisin seda, kuid siis jõudis kätte talv ja sess… ja stress.

Ma tundsin reaalselt, kuidas ma olen maailma kõige mõttetum inimene, et kuidas ma ei tea ensüümidest, rasvhapetest ja signaalidest, mõõtesüsteemidest ja miks keegi mind aidata ei saa. Kõik tundus ebavõrdne ja oli hetki kui ma tahtsin alla vanduda. Kuid siis oli midagi, mis mind vee peal hoidis – uus ja põnev töökoht. Erialane ning saan tegeleda oma magistri lõputööga. Uuh, kaks ühe hoobiga (tegelikult kolm, sest saan siin oma praktika ka ära teha). Tuletasin endale iga päev meelde, et mul on, mille nimel püüelda. Ja tööl käimine ei olnud minu jaoks kohustus, pigem leevendus koolist. Kui tahan töötada siin, pean ka õppima. Sügissemester sai läbi, väike paus jaanuaris ja uue hooga edasi kevadesse. Ja jälle PAUHH… Eksamid, arvestused, praktikumid, igaljuhul kõik korraga.

Oli päevi, kui ma reaalselt nutsin hommikust õhtuni. Absoluutselt kõik ajas nutma – hea, halb, raske, kerge. Miks? Lihtsalt emotsionaalne tasakaal oli niivõrd paigast ära. Ma tahtsin nautida elu, aga mulle vaatasid vastu õpikud ning kole ja räämas korter. Juba koolist koju tulles tundsin ennast rusutuna. Samuti oli hetki, kui oleks tahtnud rongi või massiivse reka alla jääda. Lihtsalt selleks, et järjekordselt põgeneda vastutuse eest. Tundsin ennast nii halvasti igal ajahetkel. Olukorda ei teinud ka kergemaks enesetunne, sest kord kadus söögiisu, siis jälle oleks tahtnud šokolaadi näost sisse ajada, kuid siis jälle polnud isu mitte millegi vastu. Igaljuhul, kõik tundus mõttetu ja enda elu kuskil kauges galaktikas.

Samuti tundsin stressi jälgi ka enda käitumises, välimuses ja tegudes. Mul puudus motivatsioon ennast ilusana hoida (kui võib seda nii öelda), ma panin selga täiesti esimesed ettejuhtuvad riided. Ma isegi ei vaadanud, kas need sobivad üksteisega kokku või üldsegi, kuidas need mu seljas välja näevad. Ma vist unustasin ära, et mu kummutis eksisteerib meik. Mul langes meeletult juukseid välja ning kõik juukseotsad olid katki ja takkus. Ja mis kõige kurvem, ma pöörasin selja toidu tegemisele. Ma ei suuda kunagi stressiseisundis süüa teha. See lihtsalt ei tule nii nagu ma tahan ning kõik tundub kurnav. Ma suutsin vihastada ka selle peale, kui riis kees liiga pehmeks või vastupidi, jäi veidi kõvem. Mind ajas füüsiliselt närvi idee, et ma pean kohe peale ärkamist endale süüa tegema. Ma tundsin ennast väsinuna, kui pidin midagi mäluma.



Kuna ma otsustasin inimeseks jääda, siis mõtlesin välja enda jaoks need asjad, mis mind rõõmustasid, ja üldsegi, jätsin enda kõrvale inimesed, kes mulle tuge pakkusid… Ma tundsin, et ei taha enda kõrvale inimesi, kes mind veel rohkem survestavad kooli pooleli jätma.

Selleks, et veidi leevendust tunda ja kasvõi iga päev tunnikene millegi muuga tegeleda, hakkasime korterit remontima. Sain mõtetes eemale koolist ja kodu muutus jälle helgemaks ja nauditavamaks. Kallis mees toetas mind ja sai aru, et vajan hetkelist põgenemisteed. Kusjuures enda teisele poolele olengi ääretult tänulik. Ta oskas õigel ajal toetada ja jällegi õigel ajal eemal olla. Ma reaalselt olin sunnitud teda üks nädalavahetus kodust välja viskama, et saaksin õppida ilma segavate faktoriteta (ärge muretsege, ma teda tänavale ei visanud, sest meil on õnneks kaks kodu). Samuti oli ta tol hetkel rohkem pere”naine”, kui mina viimase kahe kuu jooksul kokku – tegi süüa, pesi pesu, puhastas korterit, tegeles koeraga jne. Ma lihtsalt ei tea, mida ilma temata oleks teinud. Ja ta teadis alati, kuidas mu tuju tõsta – kinder surprise’iga! Kui meil mõlemal oli kiire, siis üksteise säästmiseks tellisime toitu koju või käisime välja söömas. Lihtsalt sellepärast, et säästa aega ja närve. Kuid nüüd, kui kool on läbi, ma lausa naudin retseptide välja mõtlemist ja kodus nokitsemist 😊.

See võib tunduda totter, aga olen endale mõelnud laused, mis mind toetavad ja kingivad enesekindlust. Enne igat eksamit, justkui rituaalina, lähen peegli ette ja kordan kolm korda kõva häälega neid laused: “MA OLEN TUBLI JA SAAN HAKKAMA, MA OLEN SELLEKS ÕPPINUD JA VALMISTUNUD. MA TAHAN JA MA SAAN SELLE EKSAMI TEHTUD!”. Kui mõnda lauset mitu korda valjult välja öelda, hakkad seda uskuma ja see aitab! Tuleb lihtsalt sisendada endale, et oled tubli. Peale igat, sooritatud eksamit, hakkasin ennast kiitma: “Anette, sa oled tubli ja said hakkama!”. Jehhuuu! Mõtlesin endamisi, et peangi saama kõik eksamid nii tehtud.

Samuti leidsin endale viisi, kuidas enne või peale eksamit ennast motiveerida. Ma hakkasin endale välja tegema. See ei olnud suur ega kallis, vaid lihtsalt emotsionaalse tähendusega. Mõnikord ostsin endale pisikese koogitüki, teinekord jõin kohvikus kõige paremat kohvi ja mis seal salata, olen ostnud koju ka Iiittala nõusid. Kõik lihtsalt selleks, et tutvustada oma organismile õnnetunnet.

Nüüd ma olen lihtsalt tänulik, et esimene aasta magistrantuuris on läbi ja algab suvi. Seekord ma võtan suve täie tõsidusega ning üritan teha kõike, mis mulle meeldib ja käia kõikjal, kus võimalik.
Keda ma petan..
Aitäh!


Oleksin ääretult tänulik, kui ka teie räägiksite antud teemal kaasa 😊

reede, 14. aprill 2017

REMONT / VANNITUBA (I OSA)

Oma kodu on justkui õnnistus, mida peab iga päev paitama ja ütlema, kui ilus ta on. Vastasel juhul kodu solvub ja hakkab sinu vastu töötama. Aastaid tagasi, kui me Annelinna kolisime, vaatas meile vastu üks suur tohuvabohu (kõige kergemalt öeldes). Laes penoplastist laeplaadid (!!!) ja seinad rohelised-oranžid-kollased ja mõnes kohas vakstu jne. Ja nii me vaikselt, ikka ülikooli kõrvalt hakkasime kõiki probleeme lahendama, sest kuskilt pidi alustama. Vannituba jäi kogu aeg tahaplaanile - ei osanud me teda hellitada ega üllistada, sest see oli lihtsalt k-o-h-u-t-a-v. Iga päevaga selle seisukord halvenes...

Vannitoa remont on olnud plaanis juba viimased 4 aastat. Võite ette kujutada, kui väga ma olen seda oodanud ja mitu korda oma ideesid saanud ümber mõelda ja uusi lahendusi leida. Hea, et remont sai ette võetud alles praegu, kui me oleme "enda" stiili leidnud.

Vannituba on kindlasti üks kallimaid ruume renoveerimiseks ning vigade vältimiseks otsitakse lohutust internetist, mis on suur ja lai. Vahest tuleb ette, et see, mida otsid, ei ole olemas või ei vasta su ootustele. Nii juhtus ka minuga. Ei leidnud neid õigeid soovitusi, kuid samas ilma ka ei jäänud. Ehk kõik oli nii umbkaudu ja salatsedes kirjutatud, et jumala eest kõik sama reha otsa astuksid.

Mõtlesin panna kirja meie vannitoa remondi, et kedagi suunata või vähemalt anda eelaimdus, mis võib teid ees oodata. Kuna ma väga pikki postitusi teha ei taha (loe: viitsi), siis üritan oma mõtted kirja panna vähemalt kolme postitusega...

Muideks, see kuldne ananassikujuline küünal  on ostetud H&Mist, kui see Tallinnas avati (aastal 2014!). Juba tol hetkel ma teadsin, et tulevases vannitoas saavad olema kuldsed detailid :).

Kui teil on kunagi plaanis hakata paneelmaja vannitoas ise remonti tegema, siis minu esimene soovitus oleks see plaan edasi lükata (nali!). Tegelikult asi nii hull pole - kõik oleneb sinu plaanidest, eesmärkidest, soovidest, SINUST endast ja KAASLAS(T)EST ning enamjaolt EELARVEST. Meie esialgne plaan, milleks oli teha väike remont, eelarvega 900 eurot, kujunes välja poole korteri lammutuse ja üles kaevamisega. 

Kas olete kuulnud lugusid paneelmaja õudustest, et üksi sein pole loodis ja ükski nurk pole 90 kraadi? Muideks, need kõik vastavad tõele! Olles ära lammutanud vannitoa ja WC vahelise seina, saime aru, et kui tahta korralikku vannituba, mis kestaks võimalikult kaua ilusana, on vaja panustada natuke rohkem.

Kuna väike korter on pindalalt väike, siis vannituba oli omaette katsumus. Kõigepealt me veetsime nädal aega vana vannituba mõõtes ja uusi lahendusi välja mõeldes. Terve vannituba on millimeetri pealt välja arvestatud! Seejärel veetsime veel ühe nädala ehituspoodides - üritasime läbi käia kõik Tartu ehituspoed, et leida parimad ning odavaimad pakkumised. Alles siis võtsime kätte kuvalda ja lammutasime kõik, mis lammutada andis (üks sein köögi vastas pidi turvakaalutlustel püsti jääma).

Kust üldse alustada?
1) Ideede otsimine - kui enda ideedes päris kindel pole, siis otsi julgustust internetist. Kola läbi näiteks Pinterest ja blogid. Kuna meie vannitoa remont on olnud järjekorras juba mitu aastat, siis ideid on olnud seinast seina, kuni lõpuks kujunes välja oma "stiil", mida oleme üritanud hoida iga toa kujundamisel.

2) Plaanid paika - enne lammutamist ürita paika panna vannitoa plaan, kas paberil või arvutis. Kui vannituba ja WCd eraldab sein, siis arutle perega, mis oleks kõige otstarbekam, kas teha suurem vannituba või jätta need eraldi ruumideks. Suure pere puhul soovitaksin kindlasti jätta seinad lammutamata, aga kui elate kahe -või kolmekesi, siis ei näe lammutamises probleemi.

3) Parimad pakkumised - ehitusasjade hinnad võivad parematel aegadel varieeruda paarist eurost kuni paarikümne euroni. Samuti korraldab EhituseABC vahepeal kolmepäevaseid kaup -25% soodukaid. Näiteks kallimate asjade (vann, wc pott, valamu ja segistid) pealt hoidsime kokku ühe ostuga juba sadu eurosid. Nii et, lisaks mõõtmistele peab olema tugev raamatupidamises. Seega näe vaeva just hindade uurimisel, sest lõppkokkuvõttes, võib kasum väga suureks kujuneda.



Kuni järgmise postituseni :)!

pühapäev, 9. aprill 2017

KODUSISUSTUS TARTUS

Mida rohkem aeg edasi läheb, seda paremini ma ennast Tartus tunnen. Oli aeg, kui Tartu kodusisustuse poed sai ühe käe sõrmedel üles lugeda (ps. kodusisustuspoodide alla ma ei tahaks arvestada mööblipoode, Jyski ja Koduesktrat), kuid tänaseks võib lausa igast suuremast keskusest midagi endale koju viia. Isegi Kaubamaja kodu osakond on arenenud, kuid jääb ikkagi kõvasti alla Tallinnale. Kui peaksite Tartusse sattuma, aga ühtegi ideed pole kuhu minna ja mida külastada, siis aitaksin teid veidi. Mõtlesin reastada oma lemmikumad...

1. Strössel
(http://www.sisustusweb.ee/ee/uudis/3465/tartus-avati-skandinaavialik-kodusisustuspood-strossel.html)

Alguses ma sellest poest väga lugu ei pidanud - hinnad tundusid veidi kõrged ja kaup "teistmoodi". Paar korda edasi-tagasi jalutades sain aru, et vaaauuu, sellest poest saab mu lemmik. Jumal tänanud, et valik on teistmoodi, sest igalt poolt nii vingeid asju ei leiaksi. Samuti on seal Nicolas Vahé tooted! Eelnimetatust on küll esindatud köögitarvikud, kuid kõige enam tunnen puudu toiduainetest - moosid, siirupid, maitseained, soolad jne (viimane aeg, et oma poodi veelgi lahedamaks teha). Stösselis tehakse koostööd näiteks Nordal´i ja House Doctor'iga Taanist, mis annab veel rohkem põhjust selle külastamiseks! 

2. Tiger
Tallinlaste jaoks pole tegemist uudispoega, aga võta näpust, iga Tiger'i poe valik on teine. Taanis käies sain aru, et ükskõik kui suure või väikese poega on tegemist, kaup vaheldub iga kord. 

(http://www.kaubandus.ee/uudised/2015/09/11/tigeri-jaekett-jargib-ikea-valemit)
Muidugi olid sel Tigerid palju suuremad, kaupa tunduvalt rohkem ning veidi vaheldusrikkam (selline skandinaavialikum). Aga sellegipoolest on Tartus ka väga hea valik, mis ajab asja ära. Huvitav on see, et mida põnevam kaup (minimalistlikum, ilusam, vajalikum), seda odavam see on. Muide, Tiger kolib ju nüüd Tartu kaubamajja :)! 

3. Hemtex

(http://tasku.ee/kauplused/hemtex/)
Jällegi pood, mis Tallinnas olemas, kuid Tartu pood on mulle südamelähedasem. Soodukate ajal kirjeldamatu lemmik :)! Pean üles tunnistama, et ka täna käisin seal, et vannituba täiendada :).  

4. Vintage Chick
(http://www.aparaaditehas.ee/?apteh_tenant=vintage-chick)
Nii mõnusa aura ja olemisega pood. Tartus pole vist ühtegi nii hubast poodi. Kindlasti pole tegemist "kiirmoe" poega ja samuti leiab sealt Annie Sloan värve! 

5. H&M home

(https://www.timeout.com/seoul/shopping/h-m-home)

Kui veel eelmisel aastal samal ajal Tartus H&M home osukonda polnud, siis nüüdseks on minust saanud H&M'i igakuine külastaja. Lausa iga kuu pean korra poest läbi hüppama, et piiluda, mida H&Mil sel korral pakkuda on. Kuna ma üritan mõttetuid ja emotsiooni ajendil oste vältida, siis pistan korvi vaid vajaliku.

6. THE Pier
(http://www.pier.ee/ee/store/1)
Viimase punkti paneb THE Pier :). Kusjuures kui ma esimest korda seda nägin Lõunakas, siis olin nii üllatunud ja ei suutnud kuidagigi uskuda, et Tartusse selline pood toodi. Ja kuidas ma suutsin selle avamise üldse maha magada?! Pierisst olen koju toonud näiteks metallist korvikese pleedidele, ohjeldamatus koguses küünlaid ning viimasena ühe kunstpojengi vannituppa.


Need kuus poodi tulid esimesena meelde, kuid kindel on see, et Tartu on niivõrd väike, et siin ei saagi olla kõiki poode, kuid arenemisruumi on :). Võib-olla ma mõne poe unustasin, aga pole hullu, küll ma ka need teieni toon! 
Copyright © 2014 mina, minu ja meie

Distributed By Blogger Templates | Designed By Darmowe dodatki na blogi